Ajalugu
Aegviidu rahvamajal on pikk ajalugu, mis algas juba tsaariajal. 1917. aasta 3. oktoobril loodi haridusselts, mille juhatajaks valiti postkontori ülem Piibemann. Ruumid andis seltsi kasutusse Lehtse parun Hoyningen Huene, kelle rajatud hoone oli tuntud Mustakäpa suvemajana. Haridusseltsi eestvedamisel hakkasid seal koos käima isetegevusringid: koor, näitering ja puhkpilliorkester.
Aegviidu rahvamaja asutamise aastaks loetakse 1922. Esimeseks segakoori dirigendiks sai Aegviidu kooli õpetaja ja haridusseltsi asutajaliige Elfriide Kask (Oder). 1923. aastal viis E. Oder ligi 40 liikmelise koori VIII üldlaulupeole. 1928. aasta üldlaulupeole sõideti juba kahe kooriga. Teist koori juhatas Aegviidu kooli juhataja Andres Rõuk.
1919 loodi pasunakoor, juhatajaks küttekomitee esimees Saul. Hoogsalt alustas tööd ka näitering. Esimeseks ettekantud näidendiks oli „Kroonu onu”, lavastas Elfriide Kask.
Teise ilmasõja eelsel ajal tegutses Aegviidus ka Aegviidu Kaunistamise Selts, mis rajas Aegviitu supelbasseini, kohviku, söökla, liputorni, orkestrilava koos tantsupõrandaga. Selts korraldas suvepidusid ja veepidusid, missivalimisi. Mängis orkester ja esitati näitemänge. Näitemängude järel oli alati tants. Pidudele tuldi ka kaugemalt, nagu Tapalt, Lehtsest, Jänedalt ja mujaltki. Kahjuks hävis palju rajatisi sõja ajal ja pärast sõda.
Nõukogude ajal kuulus rahvamaja Aegviidu alevile. 1940. ja 1950. aastail näidati rahvamajas 2-3 korda nädalas filme. Pärast kino oli alati tants. Pidudele andsid erilist hoogu Jäneda lähistel paiknenud Eesti laskurkorpuse orkestri esinemised, kus lõi kaasa ka Raimond Valgre, kes jättis mälestuseks kauni laulu „Aegviidu valss”.
Tantsumemm Anna Raudkats elas oma viimased eluaastad Aegviidus ja siia on ta ka maetud. Aastaid tähistati tema mälestust Aegviidus „Tuljaku“ võistutantsimisega.
1962. aastal ehitati rahvamaja juhataja Valentine Tartu algatusel talgute korras kõlakoda, mis renoveeriti kapitaalselt samuti talgute korras 2013-2014. Kunstiline juht Koidu Liivak töötas Aegviidu rahvamajas 1961–1966 ja 2006–2015. Ta juhendas ligi 10 muusikaringi (lastele, noortele ja täiskasvanutele), juhatas koore, orkestreid ja kapelle ning sõidutas kogu seltskonda veoautoga mööda Eestimaad esinema. Juhataja Kalle Morna algatus oli kultuurimaja juurdeehitus, kuhu ta tahtis teha kohviku ja mõnusa kooskäimise koha. See idee ootab teostamist.