Ajalugu
Voose Vabatahtlik Tuletõrjeühing registreeriti 1925. aastal. Kas see ka varem tegutses, pole teada. Seltsi kooskäimise kohana ja pidude korraldamiseks oli Voosel vaid koolimaja. 1928. aastal hakkas Voose tuletõrjeühing koos küla ehitusmeistritega ehitama seltsimaja, mis sai valmis 1929. aastal.
Vetla veski omanik Hugo Pärmanson (Pärnamäe) oli tuletõrjeühingu esimees ja seltsimaja palgid saeti tasuta. Pool rahvamaja materjalist oli saadud ühe Albu valla talu hoonete lammutamisel. Ehituse kulud kaeti pidude sissetulekust. Maja katusele ehitati kellatorn, kus löödi tulekahju korral kella. Seltsimaja valmimise järel kandus isetegevus Voose koolimajast sinna, sest maja oli ehitatud läbimõeldult kõigi vajalike ruumidega: saal, lava, lavatagused kõrvalruumid esinejatele, eesruumid väiksemateks üritusteks. Tuletõrjeühingu näiteringi juht oli Toomaveski peremees Arno Raagul, hiljem on näiteringi juhendanud ka tuntud näitleja ja näitekunsti instruktor Eduard Tinn.
1965. aastal läks Voose rahvamaja Alavere sovhoosi alluvusse ning Voose rahvas käis siis Alaveres isetegevusringides.
Nõukogude ajal sai rahvamaja kannatada. Pärast sõda lammutati torn ja kell läks kaduma. Rahvamaja 70. sünnipäevaks kinkis Krista Limperk, kes oli kella leidnud, kuuliauguga kella rahvamajale tagasi. 1970. aastail ehitati maja ümber klubi-sööklaks, lõhuti lava ja lavatagused ruumid. Asemele sai söökla, mis toitlustas õpilasmalevat, üliõpilaste ehitusmalevat ja hooajatöölisi. Rahvamaja lava lõhkumine oli vana kultuurirajatise julm hävitamine, millega tuli vaikides leppida.
1990. aastail tuli vabas Eestis Voose kultuuriellu mitmeid märkimisväärseid muutusi. Voose rahvamajast sai 1995. aastal Anija valla allasutus. Kohe hakati ka maja rahvamajaks tagasi remontima. Saalis võeti maha vahesein, et külarahval oleks jälle kooskäimise koht. 1991. aastal toimus rahvamajas I Kodukandipäev. Tasapisi on muudki tehtud. 2004. aastal vahetati PRIA toel ära katus, EASi abiga renoveeriti 2007. aastal köök ja tualettruumid, 2009. aastal välisfassaad.
Voose küla traditsioonilised sündmused on kodukandipäev iga viie aasta tagant, vahepealsetel aastatel suvelõpusimmanid, rahvamaja juubelisündmused, iseseisvuspäev, talispordipäevad, jaanipäev, emadepäev ja paljud muud kalendritähtpäevade üritused. Näidatakse kino ja korraldatakse kontserte. Rahvamajas on kaks saali, oma köök, duširuum, pesupesemise ja interneti kasutamise võimalus.